London Friday

It's Friday night and actually the first Friday over a very long time I'm chilling home. It's 21:41 and I just got home from the City. Me, Karl and Risto spent an awesome afternoon walking around and doing some pictures for Karl's blog. I just enjoy it so much that he is sharing the same blogging passion as me. At least, there is something to do with my free time. Who don't know then Laura is in Estonia at the moment for her first movie premiere (sounds fancy, right?), so it's a bit weird to chill here alone. I think that's the moment when it hit me that I ACTUALLY live here now and I'm away from my family and friends. That's the only part that sucks about it...But at least, I had quite successful end of the week, booked 2 interviews today and got one good offer. Taking some baby steps and things are moving, but it still takes time. I think the most stressful is the waiting or because it's the first time in my life when I don't have a job and I seriously don't know what will happen. Definitely out of my comfort zone but at the same time one of the best decisions I've ever made.

On reede õhtu ja ma üle väga pika aja olen kodune. Seda pole juhtunud juba mitu kuud vist. Kell on 21:41 ja ma just jõudsin linnast koju. Veetsime Karli ja Ristoga ühe mõnusa pärastlõuna kesklinnas. Pildistasime keskla.com'i jaoks mõned pildid ja hiljem jalutasime Karliga linna peal nii kaua kuni Risto juuksuris oli. Ma olen nii õnnelik, et mul siin selline inimene on nagu Karl. Võiksime koos tunde ringi chillida, jutustada, pilte teha ja Londonit avastada. Kes veel ei tea, siis Laura pidi kiire Eesti külastuse tegema oma filmi esilinastusele (kõlab uhkelt, eks?), niiet ma olen hetkel siin täiesti üksi. Kindlasti minge kinodesse seda vaatama - "Päevad, mis ajasid segadusse". Mulle tegelikult nüüd jõudiski kohale, et ma elan siin ja olen oma sõpradest/perest eemal. Kuigi London on ju väga lähedal ei tähenda see siiski seda, et võiksin igakell Katsi juurde jalutada või kellegagi kokku saada kui isu tuleb. Nüüd pöörleb kõik selle ümber, et alustan oma elu uuesti ehitamist.

 Infoks nii palju, et tänase jooksul õnnestus mul kirja saada kaks intervjuud ja üks pakkumine, millele ootan esmaspäevaks vastust. Asi võtab aega, aga vähemalt liigub kuskile suunas. Võimalik, et kõige nõmedam ongi see ootamine ja teadmatus oma töö osas. Kuna Londonis saab raha väga kiiresti otsa, siis tahame juba pingsalt tööle saada. Imelik on olla ilma tööta tegelikult, pole sellist asja kunagi olnud, sest isegi kooli ajal ma lasin ikka täiskohaga tööd. Siuke paljas tunne on kohati, mugavustsoonist väljas, aga samas üks paremaid otsuseid, mis ma kunagi teinud olen. See siia kolimine on üks katsumuste ületamine ja kui üks hetk saab asjad jooksma, siis usun, et olen endale veelgi tänulikum. Vähemalt mul on aega blogida ja teha neid asju, mille jaoks mul Eestis aega polnud. Igas asjas on alati midagi head, tuleb elada hetkes ja nautida olukorda.

#BERGIEFASHION