Meie tegemised Londonis

Oh tere kõigile! Mulle tundub, et ma pole kuidagi väga ammu ühte eesti keelset postitust teinud ja tunnen, et ma võlgnen selle kõigile oma eesti keelsetele lugejatele, kes meile terve eelmise aasta kaasa elasid.

Kohe kindlasti ei ole ma ära kadunud, kui siis ainult veidikene vähem oma isiklikust elust ja meie otsestest tegemistest kirjutanud. Rohkem olen teinud outfiti postitusi, niiet miks mitte teiega natukene muudel teemadel jutustada. Vahepeal on tunne, et ei oskagi enam eesti keeles kirjutada, kuna kasutan eesti keelt igapäevaselt aina vähem. Jah, kindlasti mõtlete, et mul ju Laura kellega me koguaeg koos chillime, aga kahjuks me ei näe väga tihti. Tavaliselt ühe korra nädala peale, sest lihtsalt ei viibi samal ajal kodus. Niiet kujutage siis ette, kui palju ma eesti keeles rääkida saan. Me siiski elame koos, aga meie erinevate graafikute ja eraelude tõttu ei veeda me enam nii palju aega koos. Aastaga oleme nullist ülesse ehitanud lisaks tööle ka oma sõprusringkonna. See ei tähenda, et ma oma eesti semusid ei igatseks, aga oleme mõlemad suhteliselt õnneseened, et saime selliste inimestega siin elades tuttavaks.

Lõpuks peale aastat on saanud London kuidagi väga koduseks ja ei oskaksi kusagil mujal vist elada. Olenemata ummistunud metroodest tipptunnil, pikkadest teekondadest, et kuhugi jõuda ja aeglastest asja ajamisest, sest ju koguaeg peab mingite asjade järgi ootama. Nüüdseks ma isegi ei seisa enam eskalaatorite peal kui metroosid vahetan vaid üritan kiirelt ühest sihtpunktist teise jõuda, et peaks seal maa-all võimalikult vähe viibima. Olen õppinud, et kui reede õhtul välja minnes ei leia sa omale lauda kusagil baaris või restoranis on see täiesti normaalne ja oma energiat vihastamise alla panna on mõtetu. Tuleb ennast pigem paremini planeerida ja omale asjad igale poole ära bronnida. Siiski elab Londonis peaaegu 9 miljonit inimest, niiet kujutage siis seda tsirkust siin ette.

Näiteks selleks, et ma ennast perearsti nimekirja saaksin läks mul ka aega täpsemalt viis nädalat ja selleks, et aja saaksin veel omakorda kaks. Minule on see nii võõras, kui asjad võtavad nii kaua aega. Aga ega muud varianti ei ole, kui lihtsalt enda harjumused vastavalt keskonnale ringi muuta.

Ärge saage minust valesti aru, ma ei vingu vaid lihtsalt annan teile ülevaate, kuidas siin asjad käivad. Olen ise selle kõigega juba ammu kohanenud.

Ainuke asi, millega me mõlemad veel harjuma vist peame on elamine koos endast täiesti erinevate inimestega. Me mõlemad Lauraga oleme suhteliselt chillid ja layed back inimesed. Enamasti leplikud ja kui me parasjagu just millegi üle kohutavalt ei naera, siis ka vaiksed. Aga ainuke omadus, mis meile inimeste juures ei meeldi on lohakus ja kui inimesed ei oska korda pidada. Ma arvan, et me oleme oma praeguses korteris teinud varsti kokku 20 koosolekut, kuidas asjad olla võiksid ja koostanud erinevaid graafikuid ja liste, mida kõik võiksid järgida kellel pole loogilist mõtlemist. Aga no ega kellele pole mõistust antud, siis need koosolekud ja nimekirjad on kasutud. Minu jaoks on teistega koos elamine samuti midagi uut, aga enda järelt koristamine aga mitte. See vahel ajab ikka vihale küll kui elad koos inimestega, kes ei viljele samu harjumusi. See vist on minu jaoks ainukene miinus Londonis elamise juures. Aga no ega kõike korraga ka ei saa, niiet vaatame, mis tulevik toob.

Usun, et teid huvitab ka, mis meie töökohtadest saanud on ja millega tegeleme. Laura ajab oma asju ühes Post Production Companys juba detsembrist. Mul oli selle üle nii hea meel, et ta finally saab oma eriala poole liikuma hakata. Ega ma rohkem sellest rääkida ei oskagi, sest ma pole selles asjas väga ekspert. Ühesõnaga she is doing good, mis on peamine! Keda huvitab rohkem, siis võite talle vabalt kirjutada.

Mina töötan endiselt H&M's kuid eelmisest nädalast olen stilistika manager, hetkel küll selle suve lõpuni, aga vaatame, mis peale augustit saab. Nimelt saadeti üks manager Kolumbiasse marketit avama ja mulle pakuti, et kas ma oleks nõus tema positsiooni senikauaks ülevõtma. Muidugi tuli see pakkumine mulle nagu välk taevast, aga võtsin selle katsumuse rõõmuga vastu ja nüüd olen antud kohal juba nädal aega tegutsenud.Aasta aega tagasi poleks ma osanud arvata, et töötan ühes maailma suurimas H&M'is stilistika managerina, aga no vot just seda ma teen. Kindlasti ei taha ma öelda, et see kõik on lillepidu, aga at the end of the day olen ma olen õnnelik, et saan seda teha just siin ja õppida nii paljudelt inimestelt. Tahaksin teile hinge peale panna, et dream until you make it! Ma pole veel kaugeltki seal, kus ma olla tahan, aga I don't complain either.

Loodan, et saite väikse ülevaate meie Londoni tegemistest ja kellel on küsimusi, siis inbox me! Olge mõnusad ja räägime varsti!