Natukene jutustamist...

Ma pole väga ammu endast siia midagi kirja pannud ja olen hoidnud väga madalt profiili oma blogi tegemistega. Kindalsti on paljudele huvi pakkunud, miks ma olen ära kadunud ja pigem ainult instagramis oma nägu näidanud. Kui aus olla, siis London on mind väga palju muutnud 1,5 aastaga. Elades sellises sündmuste rägastikus iga päev, siis viimane asi, mida ma teha tahan on veel ennast interneti avarustes eksponeerida. Võtsin tõsiselt aja maha ja olen pigem nautinud igat hetke ja päeva, mis ma selle suve jooksul siin veetnud olen. 

Tuleb aus olla, siis mu suvi on olnud tohutult töörohke ja ega väga hinge pole tõmmanud. Keda huvitab, siis hetkel töötan visual managerina H&M's. See kogemus on andnud mulle juurde nii palju ja olen selle poole aastaga endale tõsise teadmistepagasi kogunud. Tuleb tõdeda, et eks mul ikka vahepeal oli stress päris suur ja mõte, et kas kogu see tõmblemine on seda kõike väärt, kui Eestis elades oleks ju elu palju kergem. Kuid siis, tuleb teha väike hingetõmme, istuda metroo peale põrutada teise linna otsa, võtta kohvi ja mööda ilusaid tänavaid ringi jalutada ja öelda, endale et "Birgit, sa elad ju Londonis." Ma vahel unustan selle täiesti ära, sest sõidan ainult ühte trajektoori tööle-koju. 

Ega see sõitmine võtab ka ühe korraliku tunni mu päevast niiet kui lõpuks peale jõusaali veel siia koju jõuad, siis polegi väga energiat midagi muud teha kui lesida. 

Olen selle viimase poole aastaga jälle enda jaoks trenni tegemise avastanud. Suured mõjutused on tulnud siiski peiksilt, kes on kohutav trennihoolik. Trenn on saanud minu jaoks täielikuks pingemaandajaks, mida siin linnas on vägagi vaja. Samuti tunnen viimasel ajal palju huvi jooga ja meditatsiooni vastu, mis aitab mul leida sisemist tasakaalu. Tegelikult tahaks sellega tulevikus veel rohkemgi sina peale saada, praegu on see pigem mu pühapäeva hobi. See on super, kui su kõrval on keegi, kes sind igapäevaselt motiveerib ja sulle mõnusat positiivsust kiirgab. Siis lihtsalt ei jäägi aega vingumiseks ja negatiivsuseks, mis Londonis on kiire tekkima. 

Okei, natukene oma outfitist ka. Kui aus olla, siis mu stiil on vägagi palju muutunud, rohkem naiselikumaks ja praktilisemaks kui aus olla. Vahel leian ennast isegi traineritega ringi jalutamas, mida varem ei küll poleks juhtunud. Mugavus on saanud minu suureks sõbraks, sest vahel lihtsalt ei jõua kingade ja kontsadega neid pikki kilomeetreid maha kõndida. Aga kui parasjagu tennistega ringi ei lase, siis üritan ikkagi kleite ja seelikuid kanda. 

Kleit H&M

Pic by Laura Saimre

Tore oli teiega nautkene jutustada, praeguseks aga bye-bye:)